Elustiil

Kuidas kirjutada head blogipostitust?

12/11/2019
Kuidas kirjutada blogipostitust?

Loo jutustaja on kõige mõjuvõimsam inimene.

Tema on see, kes loob visiooni, väärtushinnangud ja plaani tervele tulevasele põlvkonnale.

Steve Jobs

Ma pole blogisse väga kaua kirjutanud. Väga lihtsal põhjusel – mõtlen tööl hommikust õhtuni, kuidas luua oma artiklitega väärtust, mis moel kirjutada tabavamaid masspostitusi ja kuidas panna inimesed klikkima just minu reklaamidel. Selleks hetkeks, kui mu gabariidid kodust diivanit riivavad, on tööpäeva narratiivsed kurioosumid minust hinge välja imenud. Aeg-ajalt teen siiski proovi kirjapulk kätte võtta (loe: avan mitte piisavalt stiilse sülearvuti ja vaatan tühja desktoppi). Kolanud tunnikese vaimsel pööningul, tõden aga, et olen ka kõige banaalsemad sõnad annetanud ettevõtlusmaailmale. Jagajale jäävad näpud – vaesed, jõetud ja teotahtetud vorstikesed, mis enam klaviatuuril toksida ei mõista.


Aga blogi on ka keerukas vorm, kuhu oma sõnadel voolata lasta. Keerukas just sellepärast, kui lihtne see on. Seda ei raami ju mitte kui miski. Ole kuidas tahad, kirjuta mida tahad! Kirjavahemärkidega või ilma. Valikuid, kuidas või mida, kirjutada on lõpmatuseni. Raske pole aga valikute tegemine, vaid nendega elamine.

Maailmas, kus informatsioon on ühe kliki kaugusel, on loo jutustamine omandanud uue tähenduse. Lugusid tarbitakse igal pool ja igal ajal, igas formaadis. Lugu võib olla nii kolme minutiga üles laetud Instagrami postitus kui ka kolme aastase töö tulemusena valminud dokumentaalfilm. Me elame ajastul, mil lugusid jutustavad nii Marimell kui ka Mihkel Mutt. Esimesel on rohkem fänne.

Küsimus pole enam selles, kas Sul on kirjutamissoont või ei ole. Rohkem kui iial varem loeb see, kas Sa suudad oma sõnadega inimesi kõigutada. Ka halb reklaam on reklaam ja võib-olla just see lause kannabki kõige paremini edasi käimasoleva ajastu vaimu.

Kas Sul on julgust jutustada oma lugu? Vahendid selleks on meil kõigil olemas.

Käisin hiljuti Uku Nurga koolitusel “Kuidas kirjutada reklaamtekste”, kust jäi selgelt kõlama mõte: “Suure poe ehitamiseks on vaja palju raha. Suure brändi ehitamiseks pole üldse raha vaja.

Lihtsalt öelduna – loeb see, kas Sinu munad on jalge vahel või portfellis, mida kannab suur must Härra Hirm. Julge riskida ja olla risti löödud ning peagi oled järgmine Jesper Parve! Täna pole Sul enam tarvis lahata maailmavalu või kummutada müüte selleks, et ennast kuuldavaks teha. Piisab sellest kui oled täiesti tavaline.

Aga ka tavaline olemine on omaette kunst, sest kuidas olla piisavalt tavaline niimoodi, et ühtpidi tõuseksid teiste tavaliste seast esile ja teistpidi nõnda, et iga viimne kui üks Tallinnast Tapani suudaks sinuga samastuda?

Millegipärast arvatakse aga ikkagi, et see on ilmatu lihtne! Vali lihtsalt projekt – äsja ilmavalgust näinud beebi, kassikusest villitud kohvioad või H&M-st soetatud rikkalik riidevalik, millega sotsiaalmeedias edevalt esineda. Sul on oma “lugu” ja raha tuleb!?

Tegelikult see nii lihtne pole. Kõigi pealtnäha harilike Mallukate taga on peidus X-faktor. Vahe on lihtsalt selles, et täna me ei imetle enam vene lüürikute unikaalset oskust sõnu seada või Márquez’i geniaalsust jutustada saja aastast lugu pealtnäha üsnagi vaimuvaeselt valitud eesnimedega. Meie ajastu kangelased kannavad endas ühtpidi pettekujutelma ideaalsest elust ja teistpidi midagi kõigest kõige tavalisemast.

Oluline pole enam see, mis Sul kahe kõrva vahel on ja kas sulg jookseb. Tänapäeva edukatel loo jutustajatel on terav keel, hulk pealehakkamist ja kamalaga julgust. Aga ka hall ja harilik elu, sest maailmavalu on koormav, kõik, mis on kaugel meid ju tegelikult ei puuduta(!?) ja hullusele hammas peale ei hakka.

Öeldakse küll – paku väärtust, loo kvaliteetset sisu, inspireeri, hari – aga elu on liikunud paberilt ekraanile ja raamatust blogisse. Meie väärtushinnangud pole enam samad, mis eile. Meil pole enam aega või energiat tarbida sõnumit, me tarbime pixleid ja tähemärke.

Ja mis saaks olla raskem kui nii lihtsas maailmas endale sõnu leida?

PS! Pilt on võimalikult lambine. Kõigi kriitikute meeleheaks, panustades postituse võimalikult madalale klikimäärale.

You Might Also Like

1 Comment

  • Reply anna 12/12/2019 at 13:06

    Hea lugemine. Päris nõus peaaegu kõigega. Eriti selle julguse ja pealehakkamise teemaga. Ja sihikindlust on ka vaja – sellist tuima sihikindlust, et kui halvasti öeldakse, mõeldakse, siis suudad edasi minna ja teha.
    Meeldis!

  • Leave a Reply