Kokakunst

Kohvi kõik varjundid

06/06/2019
"Minu Itaalia" autor kohvi joomas

Kohv on Itaalias vähemalt sama püha kui sai ja jalgpall. Lisaks ergutavale toimele on sellel sotsiaalne funktsioon liita inimesi. Kohvi juuakse hommikul ärgates, peale lõunast kehakinnitust ja isegi peale õhtusööki. Nii mõnigi kord ka kõigi nende toidukordade vahepeal. Nii nagu ma ei tea eestlast, kelle lemmiktoit poleks teine eestlane, ei ole ma veel tutvunud itaallasega, kes ei jooks kohvi.

Mis värk aga ikkagi on selle kohviga?

Usun, et pole enam mingi põrutav uudis, et Itaalias kohvi tellides ei tasu lattet mitte paluda. Viimase puhul on tegemist hariliku piimaga. Teise kuldreeglina tasub meeles pidada, et kohv on itaallaste mõistes espresso. Viimast juuakse igal võimalikul ajahetkel, soovitatavalt baariletile toetudes ja sõbraga juttu ajades. Kui aga itaallaslik kohvi nautimine pole sulle meele järgi ja eelistad suurt tassi musta kohvi, siis palu endale serveerida üks caffè americano.

Vähem tuntud fakt on aga ehk see, et ka caffelatte pole korrektne termin, millega endale kindlustada vahustatud piimaga kohvijook Itaalia baaris. Caffelattet valmistatakse reeglina kodus, mokakannus valminud kohvile lisatakse vahustamata kuum piim. Kohvi kogus joogis jääb 25 milliliitri kanti.

Täpselt sama palju kohvi on ka cappuccinos. Viimast serveeritakse aga üldjuhul kohvikus, mida Itaalias kutsutakse baarideks ja, mis meile põhjamaallastele tunduvad esmasel vaatlusel ehk pisut primitiivsed. Cappuccino koosneb 125 milliliitrist piimast ja 25 milliliitrist kohvist ning seda kroonib uhke kogus piimavahtu.

Kui aga tahaks vee-eeeel rohkem piima, siis tellige endale latte macchiato, teisisõnu plekitatud piim (macchia tähendab itaalia keeles plekki). Viimase erinevus cappuccinost on eelkõige klaas, milles kohvijooki serveeritakse. Latte macchiato käib ilmtingimata kõrgesse klaasi. Kohvi on joogis umbes 20 milliliitrit, mis on 5% kohvijoogist. Teisisõnu on tegu eriti piimase kohvijoogiga, mida meil Eestis latte pähe serveeritakse.

Kõige kuldsem reegel kõigist kuldreeglitest on aga fakt, et Itaalia pinnal tarbitakse piimakohvi vaid hommikuti. Olgugi, et korralagedus Saapamaal igasse võimalikku elusfääri tungib, on itaallaste toidusedel rangelt reguleeritud.

Kõik, mis lauale pannakse on püha ja allutatud reeglitele, mida kantakse edasi põlvest-põlve. Head toitu tarbitakse sellega sobivate jookidega, mille eesmärk on tuua esile itaalia kokakunsti võluvad nüansid. Nõnda pole mõtet šokeerida itaallasi piima- või mahlaklaasiga söögilauas. Nii võib head kokka südamepõhjani solvata. Ja nii nagu ei jooda piima ühes õhtusöögiga, ei tehta seda ka peale kehakinnitust. Piima on raske seedida. Nõnda ei pea üks täie mõistuse juures olev itaallane peale õhtu- või lõunasööki vajalikuks koormata oma keha ohtra koguse piimaga. Peale söömaaega on kohvifunktsiooniks aidata kaasa seedimisele.

Kui aga kuidagi see espressotamine peale ei lähe ja hammas ihub kangesti piima järele, soovitan proovida plekitatud kohvi. Jah just, kuulsite õigesti! Caffè macchiato puhul on tegemist espressoga, mida kroonib pisike valge vahutups. Viimast serveeritakse muide nii sooja kui ka külmana – vastavalt caffè macchiato caldo ja caffè macchiato freddo.

Ja see pole veel kõik!

Tegelikult ei lõppe kohvide nimistu ka veel siin, sest üllatus-üllatus – itaallaste külm kohv on samuti omaette šedööver, millega ei tasu alt minna! Caffè Freddo on eriti populaarne just Lõuna-Itaalias, kus kütab kuuma rohkem kui põhjas. Aga ega seepärast ju kohv veel joomata jää! Espresso segatakse suhkru ja jääga ning raputatakse nii kaua kuni kohvijoogi pinnale tekib kerge vaht. Äärmiselt kauge sugulane külmast kohvijoogist, mida meie kandis serveeritakse.

Ja, kas ma juba mainisin, et korrigeerides kohvi grappa ehk viinamarjabrändiga saadakse caffè corretto? Ja, et caffè lungo on tavaline espresso törtsu kuuma veega ning crema al caffè kohvi ja magustoidu tõeline sümbioos!?

Ja muide eriti peened preilid joovad oma espressot klaasist tassis, sest ka see pidavat muutma kohvi maitset!

Ma olen suhteliselt kindel, et jätsin midagi listist välja, sest see kohvivärk ajab isegi mind silmi pööritama ja peast kinni hoidma. Pean aga tõdema, et kui itaallased mu kodustasid, pöörasid nad mu üsnagi kiirelt ja valutult espressousku. Nüüd Eestis resideerudes joon oma ergutit nukuserviisist ja elukaaslane valab oma joogi suurde termosesse, kust ta tööle sõites vaevu kolm sõõmu võtab. Rääkigu ma mistahes, ebaratsionaalne käitumine on tugevalt raiutud Mihkli käitumismustrisse ja minul kui vale-itaallasel pole õigust kobiseda.

PS! Kolme euriga espresso müümine Eesti Vabariigis peaks olema kriminaalselt karistatav!

You Might Also Like

2 Comments

  • Reply anu 06/06/2019 at 10:36

    eeee, correttot küsides saan alati vastu küsimuse, et millega, nii et grappa pole garanteeritud 🙁 aga võib-olla on see põhja-itaalia eripära ning keskel ja lõunas on teisiti.
    aga ma tean itaallast, kes ei joo kohvi… nii et on neid ka, kes ei talu.
    minagi ei talu tavalist kohvi, vaid rohke piimaga on OK, seega ei saa ma alates kella 12 siinmaal kohvi juua 🙁
    aga mu põhilises kohvituskohas on cappuco 1€ tass, nii et kuidas ma eestis seda hinda taluma hakkan… eks paistab.

    • Reply admin 06/06/2019 at 21:29

      Sul on tuline õigus – kasutatakse ka teisi likööre (sambuca, brandy jne), aga originaalis käib grappaga. Ise suur corretto sõber pole ja ilmselt eelkõige sellepärast mainisin seda rohkem niimoodi möödaminnes. Ja eks neid kohvi mitte tarbivaid italianosid ikka leidub, kommentaar ise oli pigem kunstiline liialdus, et anda edasi itaallaste kohviarmastust. 🙂

      Eestis jah need kohvihinnad kirved. Pole midagi teha, naudime seda teistmoodi ja teises võtmes.

    Leave a Reply